Kasutaja:Iffcool/Uus esileht

Allikas: Vikipeedia

< Kasutaja:Iffcool

Mine: navigeerimiskast, otsi

Tere tulemast veebientsüklopeediasse

Vikipeedia,

mida igaüks võib täiendada!

Praegu on Vikipeedias 58 433 artiklit

Ajalugu

Biograafiad

Bioloogia

Filosoofia

Geograafia

Kaunid kunstid

Täppisteadused

Religioon

Sotsiaalteadused

Sport

Tehnika

Kõik portaalid

Sissejuhatus · KKK · Põhireeglid · Redigeerimisjuhend · Liivakast

Üldine arutelu · Vikipeedia reeglid · Kogukonnavärav · Kõik artiklid

Nädala artikkel
Austria Anna (Anna Maria von Habsburg; hispaaniakeelne ristinimi Ana Mauricia; prantsuse keeles Anne d'Autriche; 22. september 1601 kell 1.30 Valladolid – 20. jaanuar 1666 Pariis, Louvre) oli Hispaania infanta, alates 1615. aastast Prantsusmaa kuninganna, 1643–1651 Prantsusmaa regent. Tema vanemad olid Hispaania kuningas Felipe III ja Austria Margarete. Ta oli nende vanim tütar. Anna oli sünnipäraselt Hispaania ja Portugali infanta, Austria ertshertsoginna, Burgundia printsess ja Madalmaade printsess. Mõlemad vanemad olid Habsburgide suguvõsast. Annat kutsuti Austria Annaks sellepärast, et Habsburgid olid pärit Austriast ja Anna ema Margarete oli Austria printsess. 18. oktoobril 1615 laulatati 14-aastane Anna noore Prantsusmaa ja Navarra kuninga Louis XIII-ga, kes kuulus Bourbonide dünastiasse. Selle abielu oli Louis' ema Maria de' Medici korraldanud Concino Concini õhutusel, et ellu viia Henri IV algatatud Hispaaniale lähenemise poliitikat. Abielu aluseks oli Fontainebleau leping (22. august 1612). Kuningas ei olnud laulatusel füüsiliselt kohal. Teda esindas Uceda hertsog. Loe edasi ... • Arhiiv
Nädala pilt
Karjala Vabariik (karjala Karjalan tazavaldu, vepsa Karjalan Tazovaldkund, soome Karjalan tasavalta) on autonoomne vabariik Venemaa koosseisus, mis asub Loode föderaalringkonnas. Karjala Vabariik piirneb Soome, Leningradi oblasti, Vologda oblasti, Arhangelski oblasti ja Murmanski oblastiga. Pilt: Kasutaja:Urmas Vaata ka: Nädala piltide arhiiv
Kas teadsid, et ...
... Eesti maapinnal on tardkivimid levinud vaid rändkividena, mis on siia toodud peamiselt Soomest mandrijää poolt. Eestis, eriti Põhja-Eestis, esineb suhteliselt rohkelt ka suuri rändrahne. Enamik Eesti maapinnal leiduvaist tardkivimeist on graniidid, mille seast võib eraldi välja tuua omapärase struktuuriga rabakivid. Esineb ka gabrot, dioriiti ning aluselisi purskekivimeid. ... tühi hulk ei ole sama mis eimiski. See on hulk, millesse mitte miski ei kuulu, kuid hulk ise on miski. Säärast hulka oleks parem võrrelda kotiga, milles on elemendid: tühi kott on küll tühi, aga ta on ikkagi olemas. ... translatoorne liikumine ehk kulgliikumine on jäiga keha mehhaaniline liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektoorid on igal hetkel samasihilised ja tervikuna ühesuguse kujuga. Arhiiv

Vikipeedia tutvustus

Vikipeedia on mitmekeelne projekt, mille eesmärk on luua kõigile vabalt kasutatav ja igaühe poolt täiendatav ning parandatav vaba võrguentsüklopeedia.

Esimene, ingliskeelne, Vikipeedia alustas 2001. aasta jaanuaris. Siin on eestikeelne Vikipeedia, mis alustas 2002. aasta augustis ja on käesolevaks hetkeks kasvanud 58 433 artiklini.

Vikipeediasse võib igaüks uusi artikleid kirjutada ja olemasolevaid parandada; muudatused ilmuvad viivituseta. Sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake sissejuhatust, kasutamisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja hakake kirjutama!

Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.

Vikipeedia kasutusjuhend

Lühidalt: sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele viidale klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit; kirjutage aknasse oma tekst; salvestamiseks klõpsake nupule "Salvesta". Kui panete teatud sõna topeltnurksulgudesse [[ ]], loote lingi vastavale (potentsiaalsele) artiklile.

Mida on vahepeal tehtud, seda näete viimaste muudatuste lehelt. Kategooriate abil näete ka teisi sama valdkonna artikleid. Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks või vajalik teave jäi sealt leidmata, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele kasutades "redigeeri"-linki lehe päises.

Lisaabi saab siit ja harjutamiseks on olemas liivakast, kus võib vabalt katsetada.

Vikipeedia sõsarprojektid

	Vikisõnaraamat Vaba sõnaraamat	Vikiraamatukogu Eestikeelsed vabad õpikud
	Vikitsitaadid Tsitaatide kogu	Vikitekstid Eestikeelsed vabad tekstid
	Wikispecies Elusolendite nimistu	Wikinews Vaba uudiste allikas
	Commons Jagatud meediavaramu	Meta-Viki Wikimedia projektide koordinatsioon
Märkus: Kaldkirjas vikidest ei ole eestikeelseid versioone, lingid viivad ingliskeelsetesse vikidesse.

Vikipeediad eri keeltes

üle 500 000 artikliga Vikipeediad

inglise (English) ▪ itaalia (italiano) ▪ jaapani (日本語) ▪ poola (polski) ▪ prantsuse (français) ▪ saksa (Deutsch)

üle 50 000 artikliga Vikipeediad

araabia (العربية) ▪ bulgaaria (българската) ▪ eesti ▪ hispaania (español) ▪ esperanto (Esperanto) ▪ hiina (中文) ▪ hollandi (Nederlands) ▪ indoneesia (Indonesia) ▪ ivriit (עברית) ▪ katalaani (Català) ▪ korea (한국어) ▪ leedu (lietuvių) ▪ norra (bokmål) ▪ portugali (português) ▪ rumeenia (română) ▪ serbia (Српски / Srpski) ▪ slovaki (slovenčina) ▪ sloveeni (slovenščina) ▪ soome (suomi) ▪ rootsi (svenska) ▪ taani (dansk) ▪ tšehhi (Česká) ▪ türgi (Türkçe) ▪ ukraina (Українська) ▪ ungari (magyar) ▪ vene (Русский) ▪ volapüki (Volapük)

üle 25 000 artikliga Vikipeediad

baski (Euskara) ▪ bosnia (Bosanski) ▪ cebuano (Sinugboanong Binisaya) ▪ galeegi (galego) ▪ haitikreooli (krèyol ayisyen) ▪ horvaadi (Hrvatski) ▪ kreeka (Ελληνικά) ▪ lihtne inglise (Simple English) ▪ malai (Bahasa Melayu) ▪ nepal bhasa (नेपाल भाषा) ▪ pärsia (فارسی) ▪ tai (ไทย) ▪ telugu (Telugu) ▪ uusnorra (nynorsk) ▪ vietnami (tiếng Việt)

Kõik keeled...

Neist neljast joones ülespoole jääv osa lisada 1. septembri saabudes Vikipeedia esi(ava)lehele praeguse asemel.

[redigeeri] Varjant 2 (erinevate võimaluste tutvustamiseks)

Tere tulemast veebientsüklopeediasse

Vikipeedia,

mida igaüks täiendada võib!

Praegu on Vikipeedias 58 433 artiklit

Ajalugu

Geograafia

Kunst

Loodus

Matemaatika

Poliitika

Religioon

Sport

Teadus

Tehnoloogia

Ühiskond

Kõik kategooriad

Tere tulemast veebientsüklopeediasse

Vikipeedia,

mida igaüks täiendada võib!

Praegu on Vikipeedias 58 433 artiklit

Ajalugu

Biograafiad

Filosoofia

Geograafia

Inimene

Humanitaarteadused

Kaunid kunstid

Loodusteadused

Matemaatika

Religioon

Sotsiaalteadused

Sport

Tehnika

Kõik kategooriad

Sissejuhatus · KKK · Põhireeglid · Redigeerimisjuhend · Liivakast

Üldine arutelu · Vikipeedia reeglid · Kogukonnavärav · Kõik artiklid

Nädala artikkel
Harilik ussikeel (Echium vulgare L.) on taime liik kareleheliste (Boraginaceae) sugukonnast ussikeele (Echium) perekonnast. Harilik ussikeel on kaheaastane, enamasti puhmikutena kasvav rohttaim. Kasvab peamiselt kuivematel aladel, mida võimaldab ka kuni 2,5 m sügavusele ulatuv peajuur. Ussikeelt võib võtta kui kuivadel nõlvadel, põllu- ja jäätmaadel kasvavat umbrohtu. Harilik ussikeel on ühekojaline taim. Õied on kahehuulelised ja ebakorrapärased. Võrdlemisi suured. Värvilt on õied pungas roosakaspunased, puhkenult taevasinised (harva valged). Õied moodustavad ladvas pika kobara (kuni 2/3 varre pikkusest). Putuktolmleja. Õitseb juunist augustini (septembrini). Loe edasi ...
Viimaseid uudiseid
Austria pealinnas Viinis katkesid tuumaläbirääkimised Iraani ja Euroopa Liidu vahel. Belgias esitas tagasiastumisavalduse peaminister Guy Verhofstadti valitsus. Ameerika Ühendriikide president George W. Bush lõpetas oma ringsõidu Euroopas. Viimasena kohtus ta Bulgaaria pealinnas Sofias riigi presidendi Georgi Pǎrvanovi ja peaministri Sergej Staniševiga. Eesti meediaettevõtte Ekspress Grupp tütarfirma Raamatukoda omandas 52-protsendilise osaluse nädalalehes Maaleht. Tehingu maksumuseks oli kakskümmend seitse miljonit Eesti krooni. Eesti Riigikogu põhiseaduskomisjon loobus Riigikogu liikme kuluhüvitamise korra muutmisest, mille tulemusel oleksid parlamendiliikmed vabanenud kohustusest esitada hüvitise saamiseks kuludokumente. Loe edasi ...
Nädala pilt
Pildil on kujutatud üht Eesti suurimat kirikut, Narva Aleksandri Suurkirikut, mis pidavat mahutama 5000 inimest. Kirik (ehitatud 1881–1884) on taastamisel, kuna Narva pommitamise ajal, 6. märtsil 1944, tuli kiriku kuplist üks mürsk sisse ja purustas tornikiivri. Sama aasta 24. juulil lasti arusaamatutel põhjustel õhku ka säilinud torn ja sellest ajast alates oli kirik varemetes. Pildi autor: Ivo Kruusamägi Arhiiv
Kas teadsid, et ...
... Eesti maapinnal on tardkivimid levinud vaid rändkividena, mis on siia toodud peamiselt Soomest mandrijää poolt. Eestis, eriti Põhja-Eestis, esineb suhteliselt rohkelt ka suuri rändrahne. Enamik Eesti maapinnal leiduvaist tardkivimeist on graniidid, mille seast võib eraldi välja tuua omapärase struktuuriga rabakivid. Esineb ka gabrot, dioriiti ning aluselisi purskekivimeid. ... tühi hulk ei ole sama mis eimiski. See on hulk, millesse mitte miski ei kuulu, kuid hulk ise on miski. Säärast hulka oleks parem võrrelda kotiga, milles on elemendid: tühi kott on küll tühi, aga ta on ikkagi olemas. ... translatoorne liikumine ehk kulgliikumine on jäiga keha mehhaaniline liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektoorid on igal hetkel samasihilised ja tervikuna ühesuguse kujuga. Arhiiv
Tänasel päeval maailmas toimunud
... ... ... ... ...

Vikipeedia tutvustus

See on Vikipeedia eestikeelne koduleht. Projekti eesmärk on ehitada üles vaba võrguentsüklopeedia. Praegu on meil käsil 58 433 artiklit. Igaüks võib siia uusi artikleid kirjutada ja olemasolevaid parandada; muudatused ilmuvad viivituseta. Sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake sissejuhatust, kasutamisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja hakake kirjutama!

Vikipeedia on olemas paljudes keeltes ja mitmes keeles võistleb ta juba trükitud entsüklopeediatega.

Vikipeedia kasutusjuhend

Lühidalt: sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada; punasele viidale klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit; kirjutage aknasse oma tekst; salvestamiseks klõpsake nupule "Salvesta". Kui panete teatud sõna topeltnurksulgudesse [[ ]], loote lingi vastavale (potentsiaalsele) artiklile.

Mida on vahepeal tehtud, seda näete viimaste muudatuste lehelt. Kategooriate abil näete ka teisi sama valdkonna artikleid. Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks või vajalik teave jäi sealt leidmata, siis postitage oma küsimused arutelunuppu ja nuppu "redigeeri" kasutades vastava artikli arutelulehele.

Vikipeedia sõsarprojektid

	Vikisõnaraamat Vaba sõnaraamat	Vikiraamatukogu Eestikeelsed vabad õpikud
	Vikitsitaadid Tsitaatide kogu	Vikitekstid Eestikeelsed vabad tekstid
	Wikispecies Elusolendite nimistu	Wikinews Vaba uudiste allikas
	Commons Jagatud meediavaramu	Meta-Viki Wikimedia projektide koordinatsioon
Märkus: Kaldkirjas vikidest ei ole eestikeelseid versioone, lingid viivad ingliskeelsetesse vikidesse.